Selline on esialgne tulemus. Plaadile jäi materjali vaid 10 minuti jagu , Ei osanud siit midagi välja lõigata. Tegu ei olnud kõige lahedamate teekogemustega mida õnnestus jäädvustada aga loodus ja mäed ja tee on täitsa ok. Vahepeal tuhnisin ka internetis ja leidsin sealt hulganisti klippe, mis filmitud talvistel Norra teedel,
nendega võrreldes on minu senised sõidud üsna soft ekstreemturism.

Aklimatiseerumine võttis pea 5 päeva. kolmandal päeval tegin natuke plaanitud asju, neljandal natuke rohkem ja viiendal juba täie auruga.See oli nagu ideaalne inimese harjutamine tööga peale pikka puhkust. Üks kodutöö oli käia autoga ülevaatuspunktis. Istutasingi kolmapäeva hommikul aku autole ja peale väikest käiamist (seisnud volvo puhul juba rutiin, kahe nädalaga tõmbab aku tühjaks ja peale kuu ajalist seismist tahab pikemat mängimist enne kui tööle hakkab. Pideval kasutamisel käitub normaalselt, Viimasel ajal olen taibanud akujuhtme maha võtta kui ees pikem kasutusvaba periood)ja eetriabi õnnestus süda jälle tuksuma panna. Dokid taskusse ja gaas põhja. Kui autoga pidevalt sõidad, ei pane sellist tühiasja ju tähele nagu seda on lörisev summuti. Kui vahe sisse tuleb, siis saad kohe aru, asi pole õige. Ka piduripedaal reageeris vajutusele imelike häälte ja reaktsioonidega. Sõitsin bensujaamani, tankisin ja keerasin otsa ümber. Selliste sümptomitega lootusetu templit passi saada. Eilne päev mööduski Volvokese all ja kõrval. Võtsin maha kõik rattad. Vaid üks pidur töötas korralikult, kolmel rattal oli talvise seismisega silindrid kinni jäänud. Lahti-kokku, pisut määret sinna kuhu võib ja liikuma nad hakkasidki. Summuti vajas tõsisemat lähenemist. Lärmi põhjustas lahti tulnud sukk. Mõni aasta tagasi vahetatud. Kiskusin maha väljalaskekollektori, ja keevitasin uue suka vana asemele. Eelmine päev fiksust külastades kahtlesin, kas võtta uus sukk või piirduda vaid summutilappimiskeemiaga. Mõistus võitis ja võtsin mõlemad. Õnneks. Summutilappimislintide ja pastadega seda sukka parandada poleks saanud.
  Olen aru saanud, et ma pole just parim mehaanik. Kindlasti mitte selline, kes töökojas kell 8 alustab ja kell 5 lõpetab kogu see aeg tõhusalt mutreid keerates ja tehnilisi probleeme lahendades. Pigem suhtun ma sellesse töösse kui kunsti. Teen kui vaim peale tuleb, mõnda probleemi lahendad mitmeid kuid, või siis pigem ootad kuni mingi määramatu inspiratsioonipuhangu käigus leiad kiire ja tõhusa lahenduse. Vägisi punnitades tihti lihtsalt teed tühja tööd, asjad ei õnnestu, läheb veel midagi katki või kaob mõni tähtis jublakas jäljetult või lihtsalt ei tule asi nii välja, nagu oli planeeritud. Küllap pole ma ainuke selline, miks muidu on suurtes töökodades mindud aja säästmise eesmärgil pigem tervete agregaatide ja sõlmede asendamise teed selle asemel et neid remontida ja uuesti hingele turgutada. Sedagi lugesin hiljuti ühe mototöökoja selli jutust, et neil on nn tühipäevad, ükskõik, mida tegema hakkad, mitte miski ei õnnestu, terve päev tööd tehtud ja õhtune tulemus on see, et tulemusena on mõned rattad oma asupaika ja asendit muutnud. Selle vastandiks on aga päev, kus kõik õnnestub ja laabub. Eelmise päeva õhtul olin pisut kombanud tunnetust ja proovinud talv läbi seisnud siklit käima saada. Tulemuseks oli paar popsu  tossu summutist ja tühi aku. Kuna volvo remont nii ladusalt läks siis tegin ka uue katse siklite käivitamisel, Enda oma läks laetud akuga kohe ja ilusti käima. Teine aga ei mõhkugi vaatamata mitmele eetrisutsule sisselaskesse. hakkas ka aku juba uuesti tühjaks saama. Aga tunne oli endiselt hea ja entusiasm suur. Tõin küünlavõtme ja keerasin ta maha, nagu kartnud olin, must ja märg. Leeklambiga punaseks, külge ja starterit. Hakkas ka see motor popsuma, oodatult ühe pütiga. Eelmine aasta sama  olukord, sama käitumismuster ja peale natukest popsumist võttis ka teise silindri taha. See aasta lõppes kiiremini minu kannatus. keerasin ka teise küünla maha ja lasin punaseks(oleks võinud kohe mõlemad teha aga oh seda  inimeselooma püha lootust kergemini läbi saada;)ja käiski ratas ilusti mõlema pütiga. Selliste meeldivate tulemustega oli hea tunne päeva töine osa lõppenuks kuulutada.

Mõnuga juba kolm päeva kodus vedelenud , aruanded  reisi kohta ära antud, käisin ka kontoris, midagi head ega halba ei öeldud. Siis tuli kõne.
  88 km enne sadamasse jõudmist viimasel päeval tankisin, et põhijuht päris tühja paagiga autot sadamast eest ei leiaks. Tanklas nägin, et üks  haagise rehv sodi. Lasin sinna 6 atm õhku sisse, siis kuulsin susinat, selge, ei pääse lihtsalt, rehvis auk sees. Helistasin päälikutele, kuidas käituda, kas sõita sadamasse ja seal vahetada või teha see töö teel ära. Sain käsu teel ära vahetada. Sõitsin siiski mõnikümend km edasi kuni leidsin vähe lahedama koha selleks tööks. 10 mutrit lahti, rehv maha, uus peale. umbes 1,5 tundi. Rehv peal, vaatasin küll, et offset on teine, aga kurat teab, sõiduautol ka ju teinekord tagavararehv selline peenike soolikas, sõitsin sadamasse ära. seal olid juba uued mured, vaja auto koristada, siis leida, kes mu laevale viib kuna jalgsi laevale ei pääsenud ja auto jäi ju sadamasse, siis kuhu oma 4 prügikotitäit kamasid paigutada, ja ununes mul hoopistükkis see vale offsetiga ratas. Ja ununes ka järgnevatel päevadel. Kuni tavajuht auto juurde jõudis ja sellega sõitma hakkas, Halb õnn, aga tal  läks ka teine rehv sodiks.
 Nüüd kõne juurde tagasi, Helistab tehnika eest vastutav isik ja teatab mulle ,et miks ma ei andnud teada, olin haakele alla pannud  veoauto ratta. Sellest ka erinevus, oleksin pidanud tegelikult võtma teise varuratta. Nüüd jäi teine juht vahele ja sai kopsaka trahvi. Öösel ei saanud ma väga hästi magada, poole hommikuni keerlesid mõtted selle ümber, et teine inimene sai minu pärast jama kaela, ja mul ei ole raha, et talle see jama korvata. Järgmine päev helistan tagasi et teada saada, kui suur see trahv on? Vana vastab,et mingit trahvi pole, et tüüp sõitis teise rehvi kärul ka sodiks ja on nüüd  hädas. Ju ta oli nii püha viha täis et tahtis mind ehmatada. Ja pean tunnistama, et see tal õnnestus.  Järgmisel päeval vaatasin oma pangakontot pangaautomaadist, ja mis ime, mul oli poole rohkem raha kui arvasin ennast omavat, mis ,kas olen lotoga võitnud? Kodus tshekkisisn üle, oli töölt laekunud pisut alla miinimumpalga. Juures oli seletus, märtsi töötasu.  Imelik seejuures, et palgapäev pidada olla 20. Summa võis klappida enamvähem sellega, mis oleks olnud minu palk miinus sodikssõidetud plastikutükid.  Nüüd siis ootangi homset et uurida, kas sain lõpparve või milles asi? Põikasin vahepeal ka kinobussi kontorisse ja tõmbasin arvutisse materjali, mis õnnestus tee peal olles üles filmida. Selgus, see natuke üle tunni materjali hõlmab 15 gb ruumi. Osa sai plaadile tõmmatud, teine osa aga ei tahtnud kuidagi plaadile kinnituda. Kunagi kleebin kusagile üles. Kurb on, et pärast arvutiekraanilt vaadatuna ei saanud pooltki aru kõigist nendest kitsastest teedest ja karmidest tõusudest/langustest, mis õnnestus lindile salvestada. Küllaltki igav materjal. Aga tehtud ta on ja üles ta läheb.