Eestlane on kõigi vaenlane

Taas nädalivahetus ja pisut aega heietamiseks. Ja mõnede asfaldifotode lisamiseks. See nädal oli minu tööautoks uus DAF. Minu kätte jõudis ta spidonäiduga 2600 km. Esimese nädala suurim vägitegu oli, et kärsatasin sisse uue auto mikrolaine ahju. Spetsiaalne veokale mõeldud aparaat, hinnaklass kusagil 1000 € ligidale mis tuleb nüüd omast taskust kinni plekkida.  Asi algas sellest, et ümber kolimisel tundus uues autos olevat häbiväärselt vähe panipaiku, volvo umbes 7 erineva kapi vastu siin ainult 3. ja üks kapp neist sisaldas mikrouunit. Hiljem avastasin voodi alt veel ligipääsu mõningatele panipaikadele.  Esialgu aga toppisin kõik oma asjad neisse kolme kappi. Kui tuli aeg toitu valmistada panin uuni tööle. Varsti hakkas sealt kostuma kahtlaseid praksatusi . Kui chekkimiseks seadme välja lülitasin ja päästsin sealt juba valmis saanud kartuliroa pahvatas ninna jälki plastikukärsahaisu ja natuke ka tossu. Ahi näitas korraks veel tulesid ja heitis hinge. R.I.P. Äärmiselt piinlik lugu. Mõned asfaldislaidid leina leevendamiseks.

Selline on siis uue sõiduvahendi displei. Paljud asjad teistmoodu või üldse puuduvad. Uus asi tahab alati harjumist ja kohanemist. Edevam on ta kindlasti kui volvo, aga tööomadustelt...veendunud volvomehed laidavad ja need kes sõidavad on rahul.

Pisut peab oma edevust ka nuumama ja persoonipilte siia panema. Mina dafis võiks olla peal või allkiri

 Uut autot võib ka hellitavalt pesumasinaks nimetada. Selline näeb välja käigukang. ja ka lülitid meenutavad pesumasinat

Ühel õhtul kohtusin vene kolleegiga. Endine kohtlajärvekas. peale lonksu konjakit ja Üldisemaid jututeemasid jõudsime kiiresti rahvusküsimuseni. Vaidlejana ja faktide esitajana oli ta minust tugevam. Oma osa oli ka minu puudulikul keeleoskusel ja aeglasel mõttetööl. Tema üks väide kõlas, kui venelased oleksid saanud eesti kodakondsuse siis räägiksid 80 % neist ka eesti keelt. mida ma ei usu, ega eesti keel selle pärast lihtsam õppida siis pole. Kiiresti läks jututeema nii et mitte mina/sina vaid meie/teie mis mulle eriti ei istunud, pole mind ju valitud eesti rahvast esindama. aga selle aja peale oli vene mees nii leilis juba, et ainult rääkis ega polnud võimeline vestluskaaslast kuulama. Loodetavasti siiski suutsin temasse pisut mõtteainet süstida kasvõi teemal, tema infokanalid on venekeelsed ja venemeelsed , miks ei peaks nad siis olema kallutatud?
 Teine kohtumine leidis aset bensukas rootsis. Kõrvaltanklas peatus soome kirjadega auto. Mõtlesin siis et hõimurahvas, miks mitte pisut vestelda? Küsisin vanalt, kas tegemist on soomlasega. Selle peale oli vaikus, ainult alalõug hakkas mehel vabisema. Siis tuli sealt :ei ole hüvä virolaisia nin paljon tääla, ajavat hinnat alle ja ei pääse enää ruokalaan sööman kun raha ei ole riitävasti. DHL(rahvusvaheline logistikafirma) vauraa vaan. Ehk siis polnud vana rahul, et eestlasi on nii palju, teevad tööd odavalt ja ajabvad hinnad alla nii et kohalikud ei saa enam korralikult tasustatud või jäävad hoopis tööta. Tegin talle siis kiire koolituse, eestlased ei ole mingi oht, meid on lihtsalt nii vähe, tegelik oht tuleb lõunast, poolakad, rumeenlased, bulgaarlased. Ja üldse, lama ajal käisid ka soomlased rootsis tööl ja ta isegi on ju kodust kaugel. Kui venkule jäin vaidluses alla siis vanapapist olin ma igastahes kiirem ja osavam, loodetavasti jõudis mingi osa minu tõest ka tema ajukäärude vahele. Minu ajukäärudesse jõudis küll pärale ja ma pole selle üle ka eriti ühke, et tänu minu siinviibimisele võib kellegil teisel elustandard kannatada. Eile õhtul oli aga  väike balti rahvaste esindajate koosolek. Kohtusid eestlane, lätlane ja leedukas. Ajasime üks veerand tunnikest juttu vahetasime kogemusi ja lõpuks(üsna kiiresti)jõudsime ka sõjaväeteemani :) Olid mõlemad päris toredad tegelased. Lätlane töötas kohaliku firma all , leedukas kodufirmas. Kõver lugu oli, et leedukas sõidab täna tallinnasse ja homme riiga, meil mõlemal siiajääjal hakkasid igastahes süljenired suunurgast tilkuma :)
 Leidis aset ka üks mehaaniline viperus. Oli määratud kohtumine ühe lugupeetud kolleegiga kellega pidime vahetama kärud ja siis temal kojusõit, minul aga tema käruga norra minek. Saime siis kokku ja haakisime lahti. Kärud aga olid erineva pikkusegs nii et pidime mõlemad nihutama oma sadulaid. Minu sadul liikus ilma viperusteta, uus auto ja värskelt määritud. Tema sadul aga oli kinni kiilunud. Püüdsin teda aidata nii kui sain et asi paika läheks, tulemusena aga lihtsalt lõhkusime osa lukustusmehanismist.Teien ebameeldiv tulemus aga, et sadulaga jännates olin püksitagumikuga kusagile tavotise asja pihta läinud ja siis loomulikult tutikale istmele istunud selle karmi tavotiga kkku määrinud. Jäidki kärud vahetamata ja vaene mees, kes lootis järgmise öö oma naise kaisus magada ja keda juba kolm nädalat lubati ja üritati koju lähetada pidi jälle suuna Norra poole võtma. Mina juba hõõrusin käsi vastamisi, et nüüd minul kojuminek aga võta näpust, kästi käru kapellskääri viia ja stockist teise sappa võtta. Selle kuu keskpaigaks tahaks kangesti kodumaal olla, kui mitte juba varem. Lastel koolilõpetamised ja need on üritused kus omal vabal tahtel puududa ei sooviks.