Oktoobri keskpaik. See vähene suvi, mis kodus sai oldud, on tehtud ja unustatud. Esimest korda elus jõudsin Hard Rock Laagrisse. Oma uue n.ö, matkabussiga, mis peaks vähe kütet võtma ja kus saab istmed pikali lastes magamiskoha organiseerida. Katsetasin ka kombot päikesepatarei-aku-külmakast ja imede ime, lõõskavast päikesest hoolimata püsisid õlled meeldivalt jahedad kogu festivali aja. Festival ise oli natuke nukker, muusikalises mõttes ei tundnud praktiliselt ühtegi bändi , mida kuulasin. Ja paljud olid ka sellised pigem tegemise bändid, stiilis küll ma kütan ägedalt siin laval, võibolla minu treenimata kõrv lihtsalt ei suutnud eristada muusikalisis peennüansse ja seetõttu suur hulk muusikast oli lihtsalt ühtlane. Pärlid olid üks folkmetalbänd, nime ei mäleta ja siis Iron Maideni solisti bänd kes tegi ka mõned Maideni lood. seda suurel laval laivis näha/kuulda oli tõsine elamus/üllatus, tõsiselt hea. Tuttavaid nägin mõnda üksikut ja ka sotsiaalne suhtlus oli suht nõrk, telklaellu ma väga ei sisenenud, oma süü ja vähese viina viga võiks öelda. Vaatamata mõningasele oma vanuse tajumisele ja nukrale alatoonile jäin siiski üritusega päris rahule ja võimalusel uuel aastal jälle. Surfilaagriga oli üsna sarnane lugu, esiteks murdsin kaldarullis oma masti. mistõttu ei saanud uue (vana)purjega meetritki sõita ja samuti sai kannatada mastitasku. Siis tiksusingi 4,2 nukralt. ja tajusin , kuidas üldvorm on ikka päris nõrgaks jäänud, vastupidavus, tasakaalutunnetus,  suure laine ja vähese tuulega juhtus isegi, et tuul mind kaldasse ajas kuni üritasin peale saada. Samuti peale paari triipu olin juba päris võhmal. Korra aastats merele on liiga vähe.
  peale surfikat jälle töö millest suurt rääkida pole, ja augustis jälle puhkama, oli vaja ära teha oma traditsioooniline suvesaartematk. kahjuks kattusid kaks üritust, pidu sõbra juures ja Salme viikingiturg. Kuigi algul oli plaan mõlemit väisata, kujunes lõpuks reisikaaslase tujude tõttu, et Salmesse ei jõudnud. Panime otse Vilsandile. Siin väärib märkimist, et kuna oli tegemist laupäevaga siis vallapaat käis ainult tellimisel. Minu lahendus oli renditud kajakk, kaaslanna leidis ohutuma versiooni ja sai ühe motoriseeritud kummipaadi peale. paaritunnine kajakimatk oli päris lahe ja õpetlik. Esiteks üksi kaheinimese kajakis oli päris ebamugav manööverdada , samuti ilma ballastita oli see sõiduvahend päris ebastabiilne kokkuvõttes, siiski imekombel jõudsin saarele, Pean mainima, et läbisin ka osa jalgsiteest ja se oli päris ekstreem, seda enam, et mul oli 4 kotti tavaari kaasas, toitu ja jooke. milliseid kandsin aerudest moodustatud kaelakookudel. sääski oli mustmiljon, käsi liigutada ei saanud sest siis oleks kogu mu kandam laiali pudenenud, mingi hetkeni lihtsalt käsivarred mustendasid sääskedest, paras aadrilaskmine. Pidu oli tore ja võimas ja vahva, vääriline auhind väärilisele matkale. Muusika, ohjeldamatult pizzat, magnifiko!! Kahjuks pidasin targemaks juba järgmine päev lahkuda, sest ilmaennustus lubas tuult ja laineid ja minu kajakiosavus poleks ehk seda üle elanud. Tagasiteel paati ronimine õnnestus alles kolmandal korral, nii ebastabiilne oli see paat ühele inimesele ilma ballastita ja nii kitsas oli sissepääs istumisavasse. Edasi viis tee muhku , kus perenaine oli kahjuks haigeks jäänud nii et vedelesime seal lihtsalt paar päeva et teda mitte üksi jätta. Nii et selle aasta suvereisid olid kõik sellise pisut nukra alatooniga , ei saanud nii head emotsiooni kui eelmistel aastatel.
 Edasi oli plaan augusti viimastel päevadel tööle tulla et siis septembri lõpus Hispaaniasse Tarifale minna oma uue bussiga. Tööle sain aga alles 2 september, ehk siis kaotsin rahas . ja hoolega jäele mõeldes ja leides üles oma sisemise täiskasvanu otsustasin parem see reis ära jätta, põhjuseid oli palju, pole piisavalt surfivarustust veel, bussil on mõned vead, millede parandamine ja varuosade tellimine poleks tark viimasele hetkele jätta (paari asja , mis augustis sai tellitud, ootan siiasaati), ja reisiraha jätkub mul ilusti reisiks, aga vajaka jääb võimalike ootamatuste silumiseks, ehk siis kui midagi laguneb või ära kustub, peab oma laenukoormat veel suurendama. Üka argument veel oli, et reisirahaks oli krediitkaart ja arvelduslimiit, mille pealt kulutatud summade tagasimaksmisel lisandub teadupärast 16-22 %, kulutad tuhat, tagasi annad 1200(musteim variant, kui ei suuda varem kui aasta seda teha)
 nii veniski 3 nädalane reis nüüdseks 1,5 kuuks, Istumise alla sain70000 sõitnud scania. Kohe esimene asi, mis ei istunud, oli, et sadul on liiga taga, Nihutasin selle siis ettepoole, auto ei mahtunud ju ka lubatud 16,5 meetri sisse, ja kui libedaga vaja silda tõsta, siis kaalub see esisilla üles mille tulemusena juhitavus halveneb, Kohe ilmnesid mingid raginad, pärast vaatasin, oli haagis mul porilaua kinnituse  autol ära äestanud, tõenäoliselt aga oli see juba varem juhtunud, sest märkasin seda 4 päeva peale sadula nihutamist, murdumiskohad aga olid juba paksu roostega kaetud enamuses, ja kuiva ilmaga teras nii kiiresti ei roosteta ju. Igastahes pidin sadula vanasse asendisse tagasi lükkama. Nüüd aga teine häda, tänu oma pikkusele lõikavad haagise rattad teravamaid kurve ja väiksemaid ringteid, jube ebamugav minule, kes ma sisemist uhkust olen tundnud kogu aeg selle üle, et enamus ajast ikka korrektselt oma sõidureas suudan püsida.
 Sain ka oktoobri alguses juba esimesed külmad ja libedad, oli vaja tõusul silda tõsta sest tõmbas härmatisejääga ratta ringi, ja langusel, kui kiirus oli liiga suur, tundsin kergeid libastumisi. Eriti jama on, et esirehvi muster sinna miinimumi juurde on juba kulunud. bergenisse sõitmisel oli pool platoost tõsiselt paksu härmatisega kaetud. tee õnneks siiski korralikult soolatatud aga mingi sisemine saatan ikka ei lubanud parema jalaga eriti pedaali muljuda, sest mine tea, kuskil langusel või puude varjus äkki siiski ikka veel libe.
 vahepeal vahetati mulle haagis, mille rehvid ka päris kutud, kuisa nii kulunud, et üjhe asemel panin varuratta, õnneks oli see haage mul ainult nädalajagu, siis sain jälle korralike rehvidega asja sappa omale.
 Nii ma siis nüüd istun siin ja ootan, mis tulevik toob, peaks minema koju rehve vahhetama ja siis ehk jääkski selleks aastaks koju kui just vägisi tööle ei sunnita.See aasta pole kodus eriti midagi tarka toimetanud, pisut sai autosid õue peal ümber paigutataud, et naabrimehel aknast ilusam vaade oleks, uus proze õue valgustama, ei tea, kas veel töötab,pisut võsa piiratud ja talvepuid tehtud. Aga tegemist on veelkõvasti, kelder vaja valmis kõpitseda, ehk veel mõni auto sõitma saada, exi juurest garaaz tühjaks kolida, linnas karniisid garaazidele valmis ehittada,, ja võibollaka aed ja väravad teha