peale edukat shotimaareisi oli mul hammas verel. Ja plaan teha väike tripp Poola kus tahtsin külastada üht hipikogunemist ja siis sealt edasi sõita Wolini viikingilaagrisse.
Kõigepealt muidugi oli bussil ülevaatus otsas, ja esimesel katsel seda teha ei õnnestunud, nii et pidin hiilima Valgeranda surfilaagrisse ilma ülevaatuseta. Õnneks keegi mu vastu teel huvi ei tundnud ja nii sain katsetada reisimist ja ööbimist surfivarustusega , lisamõtteid ja kogemusi ja mitte ühtegi trahvi. Ülevaatuse lõpuks ikka sain kui olin pidureid paremaks tuuninud. Pakkisin kaasa paraja hunniku kraami,nii viikingivarustust kui autovaruosi ja tööriistu. Hipilaager toimus lõunapoolas. Sinna sõitsin kaks päeva. Ei minged seiklusi, esimese öö magasin täpselt samas kohas kus shotimaale sõites. Riiat läbides olin nii unine, et sõitsin otse, kus oleks pidanud veehoidla juures ära keerama, kui veast aru sain,pöörasin otsa ringi, aga see kuramus oli 4 realine tee, nii et algiul sõitsingi vastassuunavööndis. Õnneks sain veast aru ja haljasriba võimaldas ka õigesse ritta minna. Väike seiklus siiski oli..
Bussis magada on muidugi hoopis teine teema kui KIAs. Saad laiutada ja istuli tõusta ja privaatsust on sest aknad teibitud ja kardinad ees. Olin ka ostnud 10 cm porolooni sest relhjeefsed istmed kõige mõnusamad küljealune siiski ei olnud. Hommikul ärkasin liiga vara nii et päeval tuli jälle uni peale, Teisel pool Warssawit tegin bensukas paritunnise päevaune, just see hetk hakkas ka jube padukas, nii et jube chill oli uinuda kuulates vihma põrinat vastu auto plekkkatust.
Õhtupimedas läks tee mägiseks, sain aru, et buss eriti tõuse ei armasta. Mõned km enne laagrit sain mingid hääletajad peale. Tuli välja sama laagri mustad lambad, laagris ei ole soositud elektroonilised vidinad ega alkohol ega loomne toit, siis nemad olid teinud alternatiivlaagri kus see kõik on lubatud. Ööbisingi nende juures aga olin väsinud ja väga ei viitsinud nendega jaurata. Pealegi tuli sealt väga palju juttu, et jagamine on hoolimine aga mulle see ei meeldinud, vaesed ungari tudengid lootsid minu kulul kõvasti pidutseda sest neil endil tundus kõik juba otsakorral olevat :D
Hommikul läks varakult uni ära ja sõitsin tegelikku parkimispõllule. Seal oli näha jägi hiljutisest porimöllust,mitmed autod olid kinni jäänud jne. Parkisin bussi nii lähedale kui julgesin,võtsin mõned asjad ja läksin laagrit otsima. Poriseks trambitud rajalt polnud võimalik eksida ja umbes tunnikese pärast nägingi esimest hipit, tumedat värvi mees tõusis heinamaalt asjatoimetuselt, viipasin talle ja läksin edasi.
Jõudsin suuremate telkideni kus ka nii varajasel tunnil veel kedagi ei toimetanud, põhihipid magasid eelmise õhtu prallest. Hiljem hammustasin läbi, et tegemist oli köögitelgiga ja paar päeva mul seal mööduski.
Siis kuulsin eesti keelt, paar tüdrukut marssisid seljakottidega mööda, ajasin mõne sõna juttu, osad neist olid juba ära minemas, teised saatmas. Jääjatega pidime veel kohtma aga kahjuks ei õnnestunud.
Kuna laagri moto oli, kui märkad mingit tööd, mis tahab tegemist, siis on see sinu. Ja mina märkasingi suur hunnikut pesematta potte ja plastkaste. käärisin käised ülesse ja asusin tegutsema. hiljem liitusid veel mõned inimesed. Vahepeal käisin ka ujumas jões ja kui nõud puhtaks said, liitusin sibula ja küüslaugupuhastajatega. Siis äkki tekkis jälle uus hunnik potte ja jälle asusin neid küürima. Selgus, et vahepeal oli märkamatult lõunasöök ära olnud. ja kui kolmas laar potte laekus, oli ka õhtusöök ära olnud. Õhtul veel tantsiti lõkke ääres ja lauldi ja mingi kell rändasin tagasi autosse läbi pimeda metsa . Parklas kohtusin poolakate, prantslaste ja soomlannaga kes lõbusaste põllul poola viina libistasid ja polnud üldse kindlad, kas nad sealt kuhugi edasi liiguvad.
Hommikul läks jälle uni varakult. Eelmine päev olin ka pisut luuret teinud ja leidnud, et kui sõita joodikute laagrist mööda, saan oma bussi üsna lähedale parkida, iga päev kakskolm tundi rändamist ei kõlanud üldse hästi. Ka teine päev möödus nõusid pestes. aga juba hammustasin läbi söögiajad ja olin vups platsil. Nägin ära ka rituaalid, enne söömist moodustati ring ja lauldi kuni inimesi sai piisavalt, ja siis tänati ja istuti maha ja hakkas toidujagamine. Kõik töö tehti vabatahtlikult. Päris hea kraam oli valmistatud. Pele toidujagamist oli maagilise mütsi ring, koguti annetusi, kes sai see andis, aga kelle polnud, see egi lihtsalt pai või naeratas või tegi mõne muu shesti. Peale sööki olid töötoad, kes mida õpetada tahtis. Mina põrutasin tagasi nõusid pesema. Õhtul jälle tantsiti ja lauldi.
Kolmas päev olin juba õppinud tööst kõrvale vaatama. Nõusid enam pesta ei viitsinud, käisin ujumas, kondasin niisama ringi, tõin metsast puid köögilõketeks. Tegin natuke akrobaatikat kaasa , suhtlesin mõnede inimestega.
Neljas päev siis oli aeg lahkuda. Üks poola tüdruk oli mult küüti palunud ja pidime hommikul vara lahkuma, 8, aga teda ei olnud ei 8, ei 9, algul arvasin, et jälle ajavahe, aga lõpuks lebotasin niisama. Minul ju kiiret polnud, tema tahtis varakult lahkuda. Kell 11 kuulsin, et keegi peatus auto kõrval. Piilusin välja, seisiski eilne tüdruk seal, lükkasin akna lahti ja ütlesin welcome. Ta oli väga imestunud sest arvas, et ma juba läinud, pidin siis seletama, et temal oli kiire hommikul vara lahkuda, mitte minul. Viisin ta Krakowisse. Teel võtsime peale veel kolm hääletajat, slovakkiast, Iisraelist ja Venetsuelast. Sai räägitud maast ja ilmast, sõime poola pelmeene, rääkisime maailmapoliiitikast päris huvitav kogemus.
Need hääletajad poole Poola peal maha pandud liikusin Wolini poole. Buss nagu ikka , mäkke väga heal meelel ronida ei tahtnud, jäi isegi täislastis rekkadele jalgu, üldse oli kuidagiuimasevõitu. Pärast kütusekulu arvutades sain tulemuseks sinna minnes 7,5 mis on väga hea, tagasitulles aga 10...tõenäoliselt oli loomulikule uimasusele lisaks ka parem esipidur kergelt peal, mingil tõusul isegi tundsin seda aga edspidi jälle mitte niiväga..Mingi sada km enne Wolinit sain poola hääletajad peale, sain teada et samal ajal toimub mitte väga kaugel ka üks rockfestival, mida ennemalt nimetati woodstockiks, aga mingite vaidluste tgajärjel nüüd siis polska rock või midagi sarnast. Igastahes konseptsiooon oli hea, sissepääs ja telkimine tasuta, konserti peavad üleval toidu ja joogimüügiputkad. Ja seal esineb Arsh Enemy. Käis isegi läbi mõte hooöpis sinna tüürida , aga valisin lõpuks ikka viikingid.
Laagrisse jõudsin päev varem, parkisin enne laagrit mingi mehe õuele, maksin talle selle eest. See oli neil mingi festivali lisasissetuleks, kõik lähikonna hoovid olid rakendatud. Ajasin vatid selga ja otsisn üles eesti viikingite laagri. Siin laagris tarbiti ohtralt liha ja vägijooke, kohanesin kiiresti, ja esimene õhtu jõin end pildituks, tegin laagris pahandust ja varastasin kellegi vorste võõralt lõkkelt, selle peale tuligi pilt ette, et üks onu kangesti pahandas minuga. siis tõmbasin saba jalge vahele ja läksin autosse magama. Järgmine päev sain ka oma teisest öisest kuriteost kuulda ja kinkisin viikingiklubile meeleleevenduseks pakistanist minu raha eest tellitava viikingikiivri. Tore oli ka järgmine päev käia lõkke juurest lõkke juurde ja otsida , kellelt ma vorste virutasin, sest ei tahtnud ju halba verd vemmaldma jätta, otsimine oli lõbus sest probleem oli lõbus,, aga leidmata õige ohver mul jäigi ja lpitusvorstid talle üle andmata. Käisime kahel päeval massilahingus, jälle kogemuse võrra rikkam, muidu oli ka päris suur turg, palju rahvast ja kauplejaid. ostsin kiivrile mütsi ja rõngaskrae. Kuna akudrelli olin koju jätnud, läksin nagu vanasti, sepa juurde, et mul vaja mõned augud kiivrisse teha et rõngast sinna kinnitada. Elukallid augud said, 8 auku ja selle eest kasseeriti 15 euri, mees muidugi tegi ka seda nii, et sepistas puuri ja siis vist käsitsi puuris need augud, tulid väga autentsed, lopergused, aga sain oma rõngaskaeluse ikka ilusti igalt poolt kiivri külge. Hankisin sealt ka omale viikingistiilis noa ja puidust taldriku, nii et muinasaegne vorm sai pärispäris täiuslikuks. Laager läbi vurasin ilusti kahe päevaga tagasi koju ja oli ka see reis tehtud...
Viisin nad veel mingisse linna ja edasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar